Peter Hoeg: Fräulein Smillas Gespür für Schnee

1 01 2009

See raamat meeldis ja ei meeldinud ka samaaegselt. Pealtvaadates krimi, on raamatus palju kultuuri- ja ühiskonnakriitikat, mis pelgast taani riigis miskit mäda vormelist ka väljaspool pidet leida voiks. Voordandumine siis ja moodsa inimese elu-ja loodusvoorsus. Selliste eeltingimuste määratlemisel on muidugi selge, et pooleskimo ja lumeuurija smilla hoolimata rohketest haavadest ja vigastustest voidab. Aga see oli veidi ebausutav, need bondilikud voitlusstseenid, kust habras naine ikka ja jälle voitjana välja tuleb ja loppstseen kus kartmatu ja enesekindlusest isegi smillat värisema banev tjoerk pimeduses jäise surma poole pogeneb. Miks?

Traagelniidid jäid mulle raamatust häirivana silma. Miks oli vaja “elavat kivi” läände transportida. Teaduskiim ja pohjendus, et rahvas vajab midagi millesse uskuda, ei tundunud usutavad. Miks oli vaja hukutada väike Jesaja? Mis oli sellel kassetil, mida Jesaja peitis?Mis oli Mehhaaniku täpne roll selles seikluses? Ja kas Smilla ema surma pohjuseks oli enesetapp voi onnetus, voi kuritegu? Nende traagelniitide tottu jäi mulje, et raamat on kokkusobima pingutatud.

Kirjutamisstiil aga rahuldust pakkuv. Tore iroonia, natuke üllatavat erootikat vürtsiks (Smilla fickt mit ihrer Klitoris den Mechaniker in Eichel) ja ponevus enam vähem lopuni üleval hoitud. Lisaks rohkelt teadmisi lumest ja jääst ja gröönimaast ning taanlaste ja gröönimaalaste suhetest.

Igati sobiv talvelugemine seega.


Toimingud

Informatsioon

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s




%d bloggers like this: