Jerome Jerome: 3 men in a boat

22 02 2008

See raamat oli vist minu vanemate raamatukapis ka. Lisandiga rääkimata koerast, sest koer on kahtlemata raamatu neljandaks kangelaseks. Kolm luuserit muidugi lisaks, kes igavuse peletamiseks ja laiskuse ettekäändel end paadireisile mööda thamesi (?) asutavad. Hüpertoonikutest, kroonilistest laiskloomadest, unemütsidest, tööpolguritest ja muidugi hüperegoistidest koosneval seltskonnal seisavad ees nii monedki pikad päevad (ja ööd) kitsal paadil ja veelgi kitsamaks osutuval joel. Üheks lemmikharrastuseks on suurtele aurureisilaevadele teele jääda ja laevasignaali lihtsalt eirata.Raamtegevus on pikitud minajutustaja ekskurssidega minevikus kuuldud/kogetud seikadele, mis loomulikult sügavamottelisi arutelusid inimnatuuri salasoppidest sisaldavad. Tegemist on blogisoovitusega ja muidugi ka klassikuga, mis kiireks ja ladusaks lugemiseks osutuks, täiesti kaasaegseks lisaks. Inimene pole viimase saja aasta jooksul nii palju muutunud. Ja monegi naeruturtsatuse pohjustab see raamat ka! 





Umberto Eco: Pettumus

9 02 2008

See oli üks esimesi raamatuid mida amazoni marketplaceist endale lubasin. Tellitud konstanzi tagasihoidlikusse ühikatuppa, mäletan, kuidas pakk mind roomustas, ikkagi oli ju tegu üle viiesajaleheküljelise tellisega, kovakaaneline, kaaneümbrisega, ja mis peamine, raamatu autor oli minu jaoks tollal VÄGA TARK MEES. Kuigi lugenud olin temalt vaid roosi nime, mida siiani heaks raamatuks nimetada voin.Raamat jäi ühel voi teisel pohjusel kauaks riiulisse, siis kolis minuga zürichisse, edasi goldachi, kus ma teda ka lugema hakkasin. Kuivord tegu on n-ö kogutud lühiproosaga, siis on hakitud lugemine täiesti voimalik. Esimene osa koondab filosoofilis-satiirilisi harjutusi, teine osa ajalehes avaldatud nupukesi, voi tikutoosikirju nagu eco neid nimetab.No ma ei tea. Mulje mis raamatust jäi oli ebamugav. Hr Eco on endast vägagi heal arvamusel, ja arvab, et lugeja peab teadma ja jagama mitmel lehel ka tema kannatusi siis kui tal parajasti midagi öelda pole, küll aga kirjutada. Ajast oli kohati kahju, ja arusaam, et ma pean kunagi oppima raamatule ei ütlema. Ka raamatu ostmine voib olla täiesti tunnistamist vääriv viga… Läbitud need 500 ja enam lehekülge aga said ja raamat tagasi riiulisse. Kui keegi kunagi küsib, kas lugenud olen, mnjah….