Walter Moers: Die 13 1/2 Leben des Käpt`n Blaubär

17 11 2007

blaubar.jpgTelliskivi-killuraamat.

Raamat, millest laused ja motted ülekülluses paroolidena käibele minna voiks. Fantaasia on autoril piiramatu. Raamat on loetav nii seiklusjutuna lapsele, kui ka täiskavanule fantaasiaseiklusena. Toeline maailm elukatest, nähtustest ja imedest mis ennekuulmatud ja ehk ka ennemoeldamatud. Teadmine on pimedus, ja pimeduse taltsutamisega tegelevand nii raamatu vaimne peakangelane Prof. Nachtigallus, kui ka heatujuline ja vapper Blaubär, kes alles raamatu lopus oma kodu teiste kirjukarude seas leiab. Vahepealsed 13 elu on ülekülvatud seiklustega zamoonias ja kummaliste vahejuhtumitega suhkrukorbes, igaveses tornaados, vaalakurgus, päästjasauruse seljas, dimensiooniaukudes jne jne. Autor on atlantise kirjeldamisel mitte ainult näitlike loeteluga selle elanikest piirdunud, vaid lisab ka ridade kaupa nimetusi ja viiteid tegelastele, kellele veel tähelepanu ei pöörata, aga kelle välja motlemiseks ja kirjeldamiseks, defineerimiseks ta kindlasti voimeline oleks.

Raamat on ka filosoofiliselt huvitav. Prof Nachtigallus nakatab sinikaru, kes siinsesse maailmasse valge lehena, pähklikoores hällivana tuleb, kes keeltki veel ei tunne, vaid seda lobalainetelt opib, tarkusebakteritega ning siirdab tema ajusse selgitamist vajavate imede leksikoni. Nii on sinikarul lihtne tema teele sattuvate ohtudega toime tulla, nagu tellimise süttib tema ajus vastav definitsioon, kirjeldus. Paraku ei hiilga karu just erilise ettenägelikkusega, sestap need vaimuvälgatused tihti alles viimasel hetkel ilmuvad, vahel ka tagantjärele tarkusena.

Raamatu moto pärineb päästesauruselt Deus X Machina, “elu on liiga lühike, et jätta see juhuse hooleks”.

Tore optimistlik paksuke, mis vahel ehk üleliigse leidlikkuse tottu veidi umbusku tekitas minus, aga väga heaks ajaviiteks osutus.