Voi hoopis lööktöölise poeesia? Kas tööstusrevolutsioon ja oktoobrirevolutsioon ning neile järgnenud XX sajnd on viinud revolutsionääri kui inimtüübi kadumisele. Töölis- ja töökultuuri levik, masina üöevaatajana tegutseva kuid samas ise oma ihade ja vaba aja korraldamisel masinlikele seadustele alluv töötaja/tööline pohjustanud kultuuri kadumise? Kuhu on jäänud noaterana loikavad laused, loosungid mis murravad kui vedurid juhiseid otsivate kuulajate mällu, julguse propageerimine, kannatustele kamandamine üllaste ja silmapiiril terendavate ideede saavutamise nimel.
Gastevil on palju ideesid, mis on toeks muutunud. Paraku negatiivses mottes. Uue keele ja sonavara loomine, mis sobivad ajastule ja levitavad selle ideoloogiat, töökultuuri ja tööideoloogia levik, mis on tänaseks suubunud üleüldisess töömassikultuuri, töö muutumine enesestmoistetavuseks. Ülemaailmsest töölisorganismist on saanud ülemaailmne kapitalism, mis toepoolest eeldab ka sarnase töölishiiu olemasolu, kuid ka tema allutamist. Tööriistade naerulagin on jätkuvalt kuuldav, kuid omandanud pilkava iseloomu.
Sajandialguse naiivsus ja innukus tundub värskenda. Raudteelase ja metallurgi stahhanlinlik palavikulisus. Paneb aga motlema selle üle, mida voiks olla vorreldavat praeguses samuti sajandi alguse meeleolus. Ühiskond näikse olevat vananenud. Revolutsioonilist motlemist leidub vaid katsetes vanu revolutsionääride ekshumeerida, neid ennas hauas pöörduma sundimises ja lootuses nende haisvaist laipadest veel aromaatseid mottepahavkuid ekstraheerida.
Meile on vaja poeeme! Tagant kihutavaid loosungeid! Usku inimese ümbertegemise voimalikkusesse! Äratuskella! Rohkem hüüumärke! Ükskoiksus ja alandlikkus motlemises, elunemises tuleb tappa, see on meie suurim vaenlane, kellele tuleb tulistada kuul kolpa “lanegu trajektoor- kümme millimeetrit laupadest”.
Teeviited: vene formalism ja futurism. Industrialiseerumise moju kultuurile, inimtunnetusele. Inimese ja masina suhe ja vastupeegeldus inimese ja inimese suhtele.
“Organiseeritus – see on liinid, millel liiguvad kiiresti tehnilised, musklite ja närvidega automaadid.”
Kultuurinessesäär – igaüks peab meist valmis olema kultuuri- ja veenmistööks, ka sodur.
“Lopetage töö mustandis, saage töökunstnikeks!”
